Ükski ELis lubatud tervisealane väide ei maini krampe. 2020. aasta Cochrane'i ülevaade vaatas läbi 11 randomiseeritud uuringut kokku 735 osalejaga. Vanematel täiskasvanutel, kellel olid teadmata põhjusega krambid (5 uuringut, 271 inimest), ei hoia magneesium tõenäoliselt jalakrampe märkimisväärselt ära: platseeboga võrreldes ei olnud krambid harvemad ega kergemad. Tõendite kindlus on mõõdukas. Raseduse puhul (5 uuringut, 408 naist) olid tulemused vastuolulised ja autorite hinnangul on tõendid väga ebakindlad.
Magneesium aitab kaasa normaalsele lihaste tööle ja elektrolüütide tasakaalule. Need on lubatud väited, kuid krampide kohta ei ütle need midagi. Kui krambid segavad und, kestavad kauem kui 10 minutit või nendega kaasneb jalgade tuimus või turse, soovitab NHS pöörduda perearsti poole. Rasedad ja ravimeid kasutavad inimesed peaksid kõigepealt küsima nõu arstilt või apteekrilt.
Cochrane'i ülevaate järgi tõenäoliselt mitte märkimisväärselt. Garrison ja kolleegid (2020) koondasid 5 uuringut, milles osales 271 vanemat täiskasvanut, kellel olid teadmata põhjusega jalakrambid. Magneesium ei vähendanud võrreldes platseeboga krampide sagedust ega tugevust. Autorid hindasid tõendite kindluse mõõdukaks.
Ülevaade hõlmas 11 randomiseeritud uuringut kokku 735 osalejaga. Üks väike, 29 osalejaga uuring käsitles maksatsirroosi. Autorite sõnul on vaja rohkem uuringuid raseduse ajal tekkivate ning treeningu või haigusega seotud krampide kohta. Sama ülevaate varasem, 2012. aasta versioon (7 uuringut, 406 osalejat) jõudis vanemate täiskasvanute puhul samale järeldusele.
Võrreldi ka kõrvaltoimeid. Rasked kõrvaltoimed esinesid harva, sarnaselt platseeboga. Kerged kõrvaltoimed, peamiselt kõhulahtisus ja iiveldus, esinesid magneesiumi puhul sagedamini: umbes 11–37 % inimestest, platseebo puhul 10–14 %. Selle tulemuse kindlus on madal.
Tõendid on väga ebakindlad. Cochrane'i ülevaatesse kaasati 5 uuringut 408 rasedaga. Nende tulemused olid vastuolulised, mistõttu autorid ei koondanud neid ühisesse analüüsi, ja kõigi 5 uuringu nihkerisk oli kõrge.
NHS nimetab hilist rasedust ühena jalakrampide põhjustest. Kui olete rase, pidage enne mis tahes toidulisandi, sealhulgas magneesiumi, võtmist nõu arsti või ämmaemandaga.
NHS nimetab mitut põhjust, kuid mõnel krambil ei ole teadaolevat põhjust üldse:
NHS soovitab pöörduda perearsti poole kolmel juhul:
Kui võtate statiine või diureetikume, siis need ravimid on NHS-i krampide põhjuste loetelus. Rääkige krampidest oma arsti või apteekriga ja pidage nendega nõu ka enne, kui hakkate võtma magneesiumi või mõnda muud toidulisandit.
ELis on magneesiumi kohta lubatud 10 tervisealast väidet ja ükski neist ei maini krampe. Need on loetletud komisjoni määruses (EL) nr 432/2012. Neli neist on:
Väide lihaste normaalse töö kohta ei ole väide krampide kohta.
Ükski magneesiumi vorm ei ole krampide puhul osutunud teistest paremaks. Vormide erinevusi selgitab juhend magneesiumi vormid.
Stivits müüb nelja magneesiumitoodet, ühte neist kahes pakendisuuruses. Kõik on valmistatud Lätis ja neid müüb HYPERPHARM OÜ (Tallinn). Arvud pärinevad tootelehtedelt.
| Toode | Magneesium päevaannuses | Vitamiin B6 päevaannuses | Päevaannus | Pakendist jätkub |
|---|---|---|---|---|
| Magneesium BISGLÜTSINAAT 300 mg + B6, 180 kapslit | 300 mg | 7,5 mg | 3 kapslit | 60 päevaks |
| Magneesium tsitraat 400 mg + B6, 120 tabletti | 400 mg | 10 mg | 2 tabletti | 60 päevaks |
| Magneesium tsitraat 400 mg + B6, 240 tabletti | 400 mg | 10 mg | 2 tabletti | 120 päevaks |
| MagneesiumMALAAT 2000mg, 90 tabletti | 230 mg tableti kohta; 230–460 mg 1–2 tabletiga | 2,5 mg tableti kohta | 1–2 tabletti | 45–90 päevaks |
| Magneesium 500 mg + B6, 90 kapslit | 500 mg (magneesiumoksiidina), 133,3 % toitumisalasest võrdluskogusest (NRV) | 5 mg | 1 kapsel | 90 päevaks |
Malaaditoote nimes olev 2000 mg ei ole magneesiumi kogus. Üks tablett sisaldab 230 mg magneesiumi.
Iga toote päevahinna leiate Stivitsi eelarvelehelt.
Kõrvitsaseemned, mandlid ja spinat sisaldavad kõik magneesiumi. Arvud pärinevad NIH toidulisandite büroolt:
| Toit | Portsjon | Magneesium |
|---|---|---|
| Kõrvitsaseemned, röstitud | 1 oz (28 g) | 156 mg |
| Mandlid, kuivalt röstitud | 1 oz (28 g) | 80 mg |
| Spinat, keedetud | 0,5 tassi | 78 mg |
NIH soovitatav päevane kogus täiskasvanutele on meestel vanuses 19–30 aastat 400 mg ja alates 31. eluaastast 420 mg. Naistel on see vanuses 19–30 aastat 310 mg ja alates 31. eluaastast 320 mg. Mitmekesine ja tasakaalustatud toitumine ning tervislik eluviis on olulised.
Rasedad ja ravimeid võtvad inimesed, sealhulgas statiinide või diureetikumide kasutajad, peaksid enne magneesiumi võtmist pidama nõu arsti või apteekriga. Sama kehtib kõigi puhul, kelle krampidel on NHS-i nimetatud ohumärgid: need segavad und, kestavad kauem kui 10 minutit või nendega kaasneb jalgade tuimus või turse.
Tõenäoliselt mitte märkimisväärselt. 2020. aasta Cochrane'i ülevaade koondas 5 uuringut, milles osales 271 vanemat täiskasvanut, kellel olid teadmata põhjusega jalakrambid. Magneesium ei vähendanud võrreldes platseeboga krampide sagedust ega tugevust. Tõendite kindlus on mõõdukas.
Ükski magneesiumi vorm ei ole krampide puhul osutunud teistest paremaks ja ükski ELis lubatud tervisealane väide ei maini krampe. Kui krambid segavad und või kestavad kauem kui 10 minutit, pöörduge perearsti poole.
Vanematel täiskasvanutel ei ole uuringutes märkimisväärset toimet ilmnenud. 2020. aasta Cochrane'i ülevaate järgi ei hoia magneesium vanematel täiskasvanutel teadmata põhjusega jalakrampe tõenäoliselt märkimisväärselt ära (tõendite kindlus on mõõdukas). Rasedusaegsete krampide kohta on tõendid väga ebakindlad. Ükski ELis lubatud tervisealane väide ei maini krampe.
Cochrane'i ülevaatesse kaasati 5 uuringut 408 rasedaga; nende tulemused olid vastuolulised, kõigi uuringute nihkerisk oli kõrge ja autorite hinnangul on väga ebakindel, kas magneesiumist on kasu. NHS nimetab hilist rasedust jalakrampide üheks levinud põhjuseks. Enne mis tahes toidulisandi võtmist pidage nõu arsti või ämmaemandaga.
Ei. Komisjoni määruses (EL) nr 432/2012 on magneesiumi kohta 10 lubatud tervisealast väidet ja ükski neist ei maini krampe. Lähim on „Magneesium aitab kaasa normaalsele lihaste tööle”, mis ei ole väide krampide kohta.
NHS nimetab põhjustena vananemist, lihaste ülekoormust treeningul (kuum või niiske ilm süvendab seda), hilist rasedust, teatud ravimeid, näiteks statiine ja diureetikume, vedelikupuudust ning liigsest alkoholitarvitamisest tingitud maksahaigust. Mõnel krambil ei ole teadaolevat põhjust.
NHS soovitab pöörduda perearsti poole, kui krambid segavad und, kui jalgades on tuimus või turse või kui kramp kestab kauem kui 10 minutit.
Kõigepealt küsige nõu arstilt või apteekrilt. NHS nimetab statiine ja diureetikume jalakrampide põhjuste hulgas, seega tasub krampidest rääkida sellega, kes ravimi välja kirjutas.
Cochrane'i ülevaates esinesid rasked kõrvaltoimed harva, sarnaselt platseeboga. Kerged kõrvaltoimed, peamiselt kõhulahtisus ja iiveldus, esinesid magneesiumi puhul sagedamini: umbes 11–37 % inimestest, platseebo puhul 10–14 %. Selle tulemuse kindlus on madal.
Üks Stivitsi MagneesiumMALAAT 2000mg tablett sisaldab 230 mg magneesiumi ja 2,5 mg vitamiini B6. Nimes olev 2000 mg ei ole magneesiumi kogus. Tootelehel soovitatakse võtta 1–2 tabletti päevas, see tähendab 230–460 mg magneesiumi, seega jätkub 90 tabletiga pakendist 45–90 päevaks.